Leia reis

Palun sisesta Lähtekoht!

Palun sisesta Sihtkoht!

Palun vali väljasõiduaeg!

Tagasisõidu kuupäev ei saa olla varasem kui väljasõidu kuupäev!

Väljub buss Tallinnasse!

Esimene regulaarbussiliin Peterburist Eesti pealinna tähistas 21. sünnipäeva
15. aprillil 1998. a. alustas liinil St.Peterburg – Tallinn bussiliiklust meie Peterburi ettevõte ZAO Evrolines. See oli esimene EUROLINES brändi all toimiv liin Venemaalt.
Kõige esimesest Peterburist väljunud reisist jutustab ZAO Evrolines’i (Lux Expressi Venemaa tütarettevõte) peadirektori asetäitja Edgar Pfau.

Edgar, tol ajal töötasite juba ettevõttes. Palun rääkige, miks võeti vastu otsus avada bussiliin just Peterburi ja Tallinna vahel?
ZAO Evrolines’i asutaja Hugo Osula tegi otsuse avada Peterburis ettevõte selleks, et ühendada kaks ilusat linna – Tallinn ja Peterburi. Selleks vajati Venemaa kohalikku vedajat ja pariteetset partnerit, kelleks saigi loodud ettevõte ZAO Evrolines. Nii sai alguse meie 1998. aastal avatud Peterburi-Tallinn bussiliin.
Kas tollel ajal oli palju sarnaseid marsruute teostavaid vedajaid?
Ei, neid ei olnud väga palju. Sellel liini sõitis tol ajal Passažiravtotrans´i filiaal Bussipark № 1 («Автобусный парк №1»), mis teenindab täna linnaliine Peterburis. Ka mõned ettevõtted Tartust ja Kohtla-Järvelt pakkusid bussireise Eesti ja Peterburi vahel. Peterburis olime tegelikult esimene Venemaa eraettevõte, mis sisenes rahvusvaheliste regulaarbussiliinide turule.
Kuni 2010. aastani tegime reise Euroopas tuntud kaubamärgi – Eurolines all. Seejärel toodi turule Lux Expressi kaubamärk, ettevõtte juhatus tegi otsuse pakkuda reisijatele kõrgetasemelist ning kaasaegsete mugavate bussidega teenust.
Milline buss läks esimesele reisile?
See oli üsna standardne Scania buss numbriga В708КУ78. Selliseid busse kasutati tollel ajal Euroopa riikides tellimusvedudel ja regulaarliinidel. Täna valmistatakse meie bussid eritellimusena, nad on seeriatootmise bussidest erinevad Luxi individuaalse stiili ja spetsiaalse konfiguratsiooniga salongi sisustuse ja varustuse küsimustes. Tähelepanuväärne on see, et isegi tollal, 21 aastat tagasi, oli see standardne Scania buss Venemaa turul linnadevahelistel liinidel sõitnud busside seas silmapaistev.
See oli 49-kohaline buss mugavate istmetega, üsna samaväärne bussidega, mis sõitsid Euroopas. Salongis oli mikrolaineahi, et saaks sööki soojendada ja veekeedukann, et teha endale teed või kohvi. Muidugi ei olnud veel tol ajal puutetundliku ekraaniga meelelahutusseadmeid filmide ja mängudega, need ilmusid bussidesse alles 2014. aastal. Reisiteekonna lõbusamaks sisustamiseks oli salongis 2 monitori filmide näitamiseks.
Ja mitu reisijat läks esimesele reisile?
Esimene väljumine toimus 15. aprillil kell 7:00 Balti raudteejaama platsilt. Reisijaid ei olnud eriti palju, umbes kuus inimest, aga nende seas oli ka Venemaa ettevõtte esimene peadirektor. Aja jooksul reisijate arv kasvas ning tänapäeval tuleb tippaegadel (riigipühad ja suvehooaeg) panna Peterburi-Tallinna liinile isegi lisabusse.
Kas esimese reisi bussijuhid töötavad veel ettevõttes?
Enam mitte. Hetkel töötavad veel mõned bussijuhid, kes tulid meile tööle ajavahemikul 1999 – 2000.
Kas enne oli ka kaks bussijuhti reisil või jätkus ühest?
Rahvusvahelistel liinidel on kohustuslik AETR´i (Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe) nõuete täitmine, mis ei ole praktiliselt muutunud 1998. aastast. Seega töötavad kõigil meie Peterburi ja Tallinna vahelistel reisidel alati kaks bussijuhti. Bussijuht ei tohi olla roolis rohkem kui 9 tundi ööpäevas, sh peab olema võimaldatud puhkeaeg vähemalt 45 minutit.
Mitu bussi töötas liinil alguses? Üks, kaks… kas kõik olid ühe mudeli bussid?
Alustasime ühe bussiga, reisi populaarsuse kasvades hakkasime lisama mahtu, umbes kaks reisi aastas. Aastal 2000 sõitsime päevas juba ligikaudu 12 väljumist (ühel suunal). Hetkel on neid 8, igal suvel lisandub üks hooajaliselt juurde. 15 – 20 aastat tagasi olime praktiliselt ainuke vedaja sellel liinil, praegu on turul piisavalt palju konkureerivaid ettevõtteid ning selline (12 väljumist päevas) reiside arv ei ole tänases turusituatsioonis enam mõistlik, ühel hetkel tuli sõidugraafikut optimeerima hakata.
Kas uue reisi käivitamisel tegite ka mingi sümboolse žesti (näiteks nagu šampusepudel, mis uue laeva parda vastu puruks lüüakse)?
Kui šampusepudel bussi vastu puruks lüüa, on tegemist juba liiklusõnnetusega (naerab). Mingisugust suurt tseremooniat ja erilist traditsiooni meil selleks puhuks ei ole, kuid tähistame neid sündmusi alati sümboolsete kingitustega meie reisijatele – see võib olla suveniir või šokolaad. 1998. aastal ei liikunud informatsioon selliselt, nagu praegu – internet ei olnud veel nii levinud, oma piletimüüki korraldasime otse Balti raudteejaamas. Buss väljus samuti sealtsamast. Balti raudteejaama juhatus lubas öelda nende valjuhääldi kaudu: „Väljub buss Tallinnasse“, pidasime seda heaks märgiks.
Kas praegu toimuvad väljumised samast kohast?
Mõnda aega väljusid bussid Balti raudteejaamast. 2005. aastal olid kõik vedajad kohustatud alustama reise Obvodny kanali bussijaamast. Peatusime Balti raudteejaamas endiselt, sest kõik reisijad teadsid seda kohta ja sinna oli mugav metrooga saada. Siis tuli välja seadus transpordi turvalisuse kohta, mille järgi vedajad on kohustatud teostama pardale minekut ning bussist väljumisi ainult transpordi infrastruktuuri objektideks kinnitatud kohtades. Peterburis on selliseks objektiks Obvodny kanalil asuv bussijaam, kõik meie reisid algavad sealt ning lõpevad ka seal. Tallinnas saabume alati bussijaama.
Mis linnades tegi buss peatusi? Kuidas muutus marsruut aja jooksul?
Reeglina olid vahepealsed bussipeatused järgmised: Venemaa territooriumil Kingissepp, vahest ka Ivangorod, Eesti territooriumil: Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere. Praeguseks on jäänud ainult üks reis, millel on 1998. aasta väljumisega sama marsruut. Ta on veidi pikem teistest väljumistest, kuid see on reisijate seas populaarne.
Kas on vähenenud aeg, mis kulub reisile Peterburist Tallinna?
Praegu sõidame peamiselt ekspressreise – bussid teevad peatuse ainult Jõhvis või Narvas. Peterburis arendati Zapadniy Skorostnoy Diameter (The Western High-Speed Diameter) ja ringtee, mis lühendasid teed linna ja linnast välja. Kokkuvõtteks lühenes sõiduaeg ligi 1 tunni võrra.
Kuidas muutusid bussid ise 21 aasta jooksul?
Kuni 2010. aastani, niikaua kui töötasime Eurolines kaubamärgi all, olid ettevõttes erinevad bussid: Scania, Volvo, Mercedes ja isegi Hiina Yutong. Saksamaal läbisime pikki vahemaid mugavate Setra bussidega. Kui võtsime vastu otsuse töötada Lux Expressi kaubamärgi all, valisime Scania bussid, kuna tootjal olid paindlikud tingimused ja võimalus meie ideede elluviimiseks.
Meie bussid valmistatakse Hispaania tehases Irizar individuaalse projekti alusel: salongis istmete vahel on rohkem ruumi, reisijate jaoks on paigaldatud individuaalsed monitorid (Lux TV), salongis on kuumade jookide automaadid ja WC. Kaks aastat tagasi ilmusid meie autoparki veel 16-kohalised minibussid Mercedes-Benz Sprinter, mis teostavad reise Peterburi – Jõhvi liinil Lux Mini brändi all. Nendega on väga mugav sõita Ida-Virumaa linnadesse piirikontrolli kiire läbimisega.
Kes valmistab busside projektid ette?
Eesti peakontoris on meil olemas innovaatiline noor meeskond, nemad tegelevadki nõuete ja standardite kujundamisega. Saame ju aru, et mugavus on väga oluline meie klientidele ning püüame arvestada kõiki nüansse.
Kas on selle aja jooksul muutunud piirikontrolli läbimise reeglid?
Üldiselt on kõik samaks jäänud. Õige pisut on muutunud Eesti piirikontrolli läbimine tagasiteel Venemaalt. Enne oli vaja reisijatel kontrolliks bussist väljuda, kuid pärast tollipunkti rekonstrueerimist see reegel muutus. Venemaa kontrollpunkti töötajad teevad oma tööd väga operatiivselt.
Hiljuti muutusid kaupade deklareerimise reeglid, tekkisid kaalu- ja väärtuse piirangud. Meie reisijad on tavaliselt turistid, ärimehed ja need, kes reisivad sugulastele ja sõpradele külla. Neil ei ole tavaliselt palju pagasit ja kaupa kaasas.
Kas kuulsused sõidavad teie bussidega ka?
Päris tihti reisib Lux Expressiga tuntud laulja Anne Veski, tal on salongis isegi omanimeline istekoht, meiega on reisinud näiteks Tallinnast Peterburi ka Eesti kultuuriminister.